Koera menüü hindamine

Koera toidulaua hindamisel tasub alustada tema bioloogiast. Kodukoer erineb hundist nii välimuse, käitumise kui ka teatud ainevahetuslike omaduste poolest, kuid on endiselt lihasööjaliku ehitusega loom, kelle seedesüsteem tuleb hästi toime loomsete kudede kasutamisega.

See ei tähenda, et iga koer peab sööma täpselt samamoodi nagu hunt või et kõik taimsed koostisosad oleksid talle sobimatud. Küll aga tähendab see, et koera menüü hindamisel tuleks vaadata, kas toit arvestab tema evolutsioonilisi vajadusi:

• kas menüü sisaldab piisavalt loomseid kudesid;
• kas valk on kvaliteetne ja hästi seeditav;
• kas koer saab närida;
• kas menüü sisaldab lisaks lihale ka vajalikke siseelundeid, rasvu ja mineraalaineid;
• kas toit aitab säilitada sobivat kehakaalu, lihasmassi ja head seedimist.

Hea menüü ei ole üksnes toit, mille pakend näeb kvaliteetne välja. Oluline on see, mida koer tegelikult sööb ja kuidas tema organism sellele reageerib.

Looduses sööb kiskja võimaluse korral suure osa saakloomast. Toiduks ei ole ainult lihasliha, vaid ka:

• rasv;
• kõõlused ja sidekude;
• siseelundid;
• veri;
• nahk;
• luud ja kõhred;
• osaliselt seedunud saaklooma soolesisu.

Seetõttu ei tähenda saagipõhine toitmine ainult suure lihakoguse andmist. Menüü peab jäljendama saaklooma toitainelist tervikut, mitte üksnes selle kõige nähtavamat osa.

Pelgalt lihast või hakklihast koosnev menüü võib sisaldada palju valku ja fosforit, kuid jääda puudulikuks kaltsiumi, joodi, tsingi, vase, mangaani, D- ja E-vitamiini ning teiste vajalike toitainete poolest.

Koera menüü hindamisel tuleks seega küsida:

Kas toit meenutab toitainelise koostise poolest terviklikku saaklooma või on tegemist peamiselt lihaga?

Menüüd ei saa hinnata ainult põhitoidu järgi. Kirja tuleb panna kõik, mida koer vähemalt ühe tavapärase nädala jooksul sööb.

Arvesse tuleb võtta:

• põhitoit ja selle täpne kogus;
• erinevad lihad ja siseelundid;
• kondid või muud kaltsiumiallikad;
• maiused;
• närimistooted;
• lauast saadud toit;
• treeningupalad;
• õlid ja muud lisandid;
• maitsestatud ravimid;
• teiste loomade kaussidest söödud toit;
• õues leitud või püütud toit.

Sageli moodustavad maiused, närimistooted ja lauatoit palju suurema osa päevasest energiast, kui omanik arvab.

Toitu tasub vähemalt hindamise perioodil kaaluda köögikaaluga. „Üks kausitäis”, „natuke liha” või „paar peotäit” ei võimalda menüü tasakaalu täpselt hinnata.

Enne muudatuste tegemist tuleb sõnastada, mida menüüga soovitakse saavutada.

Eesmärk võib olla:

• sobiva kehakaalu säilitamine;
• ülekaalu vähendamine;
• lihasmassi taastamine;
• kutsika kasvu toetamine;
• sportliku või töökoera energiavajaduse katmine;
• tundliku seedimise parandamine;
• rooja kvaliteedi stabiliseerimine;
• naha ja karvastiku toetamine;
• eliminatsioonidieedi läbiviimine;
• kroonilise haiguse toitumuslik toetamine.

Sama menüü ei sobi automaatselt tervele noorele koerale, kasvavale kutsikale, eakale koerale ja kroonilise haigusega loomale.

Kaubandusliku toidu puhul kontrolli, kas tegemist on täissööda või täiendsöödaga.

Täissööt on mõeldud igapäevaseks põhitoiduks ning peaks sobivas koguses katma koera toitainevajaduse.

Täiendsööt vajab teiste toiduainete või lisanditega tasakaalustamist. Täiendsööt võib olla näiteks:

• puhas liha;
• lihakonserv;
• külmutatud lihasegu;
• mõni toortoidusegu;
• puljong;
• ühe koostisosaga maius.

Kaubanduslik toortoit ei ole automaatselt täisväärtuslik. Mõni segu on mõeldud ainult ühe komponendina terviklikust menüüst.

Pakendil kasutatud väljendid „looduslik”, „premium”, „teraviljavaba” või „rohkelt liha” ei näita veel, kas toit katab koera kõik vajadused.

Hakkliha võib olla menüü üks osa, kuid ainult hakkliha söömine ei jäljenda saagipõhist toitumist. Sellel on mitu põhjust.

Koer neelab pehme hakkliha sageli väga kiiresti. Ta ei pea toitu rebima ega purustama ning ei saa kasutada oma lõualuid samal viisil nagu suuremate lihatükkide puhul.

Närimine võib:

• pakkuda koerale loomupärast tegevust;
• aeglustada söömist;
• stimuleerida süljeeritust;
• aidata mehaaniliselt eemaldada osa pehmest hambakatust;
• pakkuda vaimset rahuldust.

Närimine ei asenda siiski hammaste harjamist ega professionaalset hambaravi.

Hakkliha rasvasisaldus võib tugevalt varieeruda. Samuti ei pruugi olla täpselt teada, milliseid kudesid segu sisaldab.

Liiga rasvane segu võib tundliku seedimisega koeral põhjustada pehmet rooja või kõhuvaevusi. Väga lahja hakkliha võib aga anda aktiivsele koerale liiga vähe energiat.

Pelgalt lihasmassi hakkimine ei lisa menüüsse kaltsiumi, siseelundeid ega puuduvaid mikrotoitaineid. Hakkliha võib seega kasutada, kuid see peab olema osa läbimõeldud retseptist.

Koera toit ei täida ainult toitainelist eesmärki. Söömine on ka käitumine.

Terve lihatüki, sobiva pehme luu või muu ohutu närimismaterjali töötlemine võib:

• pikendada söömisele kuluvat aega;
• pakkuda koerale tegevust;
• rakendada lõualihaseid;
• vähendada väga kiiret neelamist;
• toetada loomupärast rebimis- ja närimiskäitumist.

Närimismaterjal tuleb valida koera:

• suuruse;
• vanuse;
• hammaste seisundi;
• närimisjõu;
• neelamisharjumuste järgi.

Väga kõvad kandvad luud võivad põhjustada hambamurde. Keedetud luid ei tohiks anda, sest need võivad murduda teravateks tükkideks.

Luu ei ole kohustuslik kaltsiumiallikas. Vajaduse korral saab kasutada täpselt doseeritavat kondijahu, munakoorepulbrit või muud sobivat kaltsiumilisandit.

Koera sobivat toidukogust ei saa otsustada ainult tema kehakaalu järgi.

Sobivas kehakonditsioonis koeral:

• on roided kergesti tuntavad õhukese rasvakihi all;
• on ülalt vaadates nähtav talje;
• tõuseb kõhujoon külgvaates rindkere suunas;
• ei ole seljal ega sabajuurel liigset rasvakihti.

Kui roideid on raske tunda ja talje puudub, saab koer tõenäoliselt rohkem energiat, kui ta kulutab.

Kui roided, selgroog või vaagnaluud on väga nähtavad, võib toidukogus olla ebapiisav või võib koeral olla terviseprobleem.

Koera võiks kaaluda kord kuus. Aeglane kaalumuutus jääb igapäevasel vaatlemisel sageli märkamata.

Koer võib olla normaalkaalus või isegi ülekaaluline, kuid samal ajal kaotada lihasmassi.

Lihaskadu võib märgata:

• abaluude ümbruses;
• piki selgroogu;
• vaagna kohal;
• reielihastes;
• oimupiirkonnas.

Lihasmassi vähesus võib olla seotud:

• ebapiisava valgukogusega;
• väikese energiatarbimisega;
• vähese liikumisega;
• kroonilise valuga;
• vananemisega;
• seedetrakti või muu kroonilise haigusega.

Koera menüü peab toetama mitte ainult sobivat kehakaalu, vaid ka tugevat ja toimivat lihaskonda.

Valk annab aminohappeid, mida koer kasutab:

• lihaste ja teiste kudede säilitamiseks;
• naha ja karvastiku uuendamiseks;
• ensüümide ja hormoonide tootmiseks;
• immuunsüsteemi toimimiseks;
• kudede taastamiseks.

Pakendil olev valguprotsent ei näita veel, kui hästi koer valku kasutab.

Olulised on:

• valgu päritolu;
• aminohappeline koostis;
• seeditavus;
• päevane toidukogus;
• toidu energiasisaldus;
• koera vanus ja tervislik seisund.

Loomsed koed annavad üldjuhul koerale hästi sobiva aminohappelise koostise. See ei tähenda siiski, et suurem valguprotsent on alati parem või et kõik suure valgusisaldusega toidud oleksid võrdselt kvaliteetsed.

Rasv on koera menüüs oluline energiaallikas. Samuti annab see asendamatuid rasvhappeid ja muudab toidu maitsvaks.

Sobiv rasvakogus sõltub koera:

• aktiivsusest;
• kehakonditsioonist;
• vanusest;
• tervisest;
• individuaalsest taluvusest.

Aktiivne või alakaaluline koer võib vajada energiarikkamat menüüd. Ülekaaluline või pankreaseprobleemidega koer võib vajada mõõdukamat rasvakogust.

Liiga rasvane toit võib mõnel koeral põhjustada:

• pehmet rooja;
• kõhulahtisust;
• iiveldust;
• kõhuvalu;
• kehakaalu suurenemist.

Rasva kogust tuleb hinnata kogu menüü, mitte ainult ühe koostisosa põhjal.

Lihasliha sisaldab palju fosforit, kuid väga vähe kaltsiumi. Seetõttu muutub ainult lihast koosnev menüü kiiresti tasakaalustamatuks.

Kaltsiumi võib saada:

• sobivatest toorestest luudest;
• kondijahust;
• munakoorepulbrist;
• täpselt doseeritavast mineraalilisandist.

Kaltsiumiallikad ei ole ühesugused. Munakoorepulber annab peamiselt kaltsiumi, kondijahu aga nii kaltsiumi kui ka fosforit.

Eriti täpselt tuleb kaltsiumi, fosforit ja energiakogust hinnata kasvava kutsika menüüs. Liigne kaltsium ei ole ohutum kui puudus.

Saakloom ei koosne ainult lihast ja luudest.

Maks sisaldab rohkesti:

• A-vitamiini;
• vaske;
• folaati;
• B-rühma vitamiine.

Neer, põrn ja teised elundid annavad omakorda erinevaid mikrotoitaineid.

Süda on küll organ, kuid toitumuslikult käsitletakse seda pigem lihaskoena.

Liiga väike siseelundite kogus võib jätta menüü mikrotoitainete poolest puudulikuks. Liiga suur maksakogus võib aga anda liigselt A-vitamiini või vaske.

Siseelundeid ei tohiks lisada lihtsalt juhusliku protsendi täitmiseks. Nende valik ja kogus peaksid lähtuma kogu retsepti toitainelisest koostisest.

Erinevate loomaliikide ja kudede kasutamine võib muuta menüü toitaineliselt mitmekesisemaks. Samas ei taga suur koostisosade arv automaatselt tasakaalu.

Kui menüü muutub iga päev juhuslikult, on raske hinnata:

• tegelikku energiakogust;
• kaltsiumi ja fosfori suhet;
• organite kogust;
• rasvasisaldust;
• vitamiinide ja mineraalainete katvust;
• milline koostisosa põhjustab seedehäiret.

Parem on kasutada läbimõeldud põhimenüüd ning lisada vaheldust kontrollitult.

Eliminatsioonidieedi või tundliku seedimise korral võib piiratud ja stabiilne menüü olla ajutiselt parem kui pidev erinevate lihade vahetamine.

Rooja kvaliteet aitab hinnata, kuidas koer menüüd talub.

Väga kõva, kuiv või hele roe võib viidata:

• liiga suurele luu- või kaltsiumikogusele;
• vähesele veetarbimisele;
• kõhukinnisusele;
• individuaalselt ebasobivale menüüle.

Pehme või vormitu roe võib olla seotud:

• liiga kiire toiduvahetusega;
• suure portsjoniga;
• liigse rasvaga;
• suure organikogusega;
• halvasti talutava koostisosaga;
• parasiitide või haigusega.

Rohke lima võib viidata jämesoole ärritusele. Veri või must tõrvataoline roe vajab veterinaarset hindamist.

Väike roojakogus ei tõesta automaatselt, et toit on parem. Rooja hulka mõjutavad ka toidu niiskus, luu- ja kiudainesisaldus ning kogu söödud kogus.

Koer suudab kasutada teatud taimseid koostisosi paremini kui kohustuslik lihasööja kass. See ei tähenda, et köögiviljad või teraviljad peavad moodustama menüü põhiosa.

Taimseid koostisosi võib kasutada konkreetse eesmärgiga, näiteks:

• rooja konsistentsi mõjutamiseks;
• soolemotoorika toetamiseks;
• kääritatava substraadi andmiseks mikrobioomile;
• menüü energiasisalduse vähendamiseks;
• täiskõhutunde suurendamiseks.

Mõnele koerale sobib väike kogus psülliumi, köögiviljakiudu või muud kiudainet. Teisel võivad samad koostisosad põhjustada gaase või pehmet rooja.

Menüüsse ei peaks lisama taimseid koostisosi ainult seetõttu, et need on inimese toidulaual tervislikud. Nende kasutamisel peab olema koera seisundist lähtuv eesmärk.

Koera menüü väärtust ei saa hinnata ainult valmistamisviisi järgi.

Tasakaalustatud toortoit võib olla koerale sobiv. Samuti võib sobida läbimõeldud kuumtöödeldud kodutoit või kvaliteetne kaubanduslik täissööt.

Oluline on küsida:

• kas menüü katab kõik toitainevajadused;
• kas see sisaldab sobivas koguses loomseid kudesid;
• kas koer talub seda hästi;
• kas energiakogus on õige;
• kas menüü toetab sobivat kehakaalu ja lihasmassi;
• kas omanik suudab seda järjepidevalt pakkuda.

Kombineeritud menüü puhul tuleb hinnata kogu toidulauda tervikuna.

Kui täissöödale lisatakse palju liha, organeid, konte või lauatoitu, võib põhitoidu toitaineline tasakaal muutuda. Kaks eraldi tasakaalustamata menüüosa ei pruugi moodustada tasakaalustatud tervikut.

Kõike ei ole vaja korraga muuta.

Mõõda vähemalt nädala jooksul põhitoit, liha, maiused, organid, kondid ja lisandid.

Kontrolli kehakonditsiooni, lihasmassi ja kehakaalu muutust.

Kui põhitoit koosneb peamiselt lihast või hakklihast, kontrolli kaltsiumi, organite, rasvhapete, vitamiinide ja mineraalainete tasakaalu.

Kui koer neelab pehme toidu kiiresti, võib sobivate suuremate lihatükkide või ohutute närimismaterjalide kasutamine toetada loomulikku söömiskäitumist.

Kaltsiumi puudus ja liig võivad mõlemad kahjustada tervist.

Maiused, lauatoit ja närimistooted võivad anda palju energiat ning muuta menüü hindamise raskeks.

Nii saab jälgida, milline muutus mõjutas rooja, kehakaalu, sügelust või üldist enesetunnet.

Koera menüü sobivust näitavad:

• stabiilne sobiv kehakaal;
• hea lihasmass;
• korrapärane seedimine;
• hea söögiisu;
• terve nahk ja karvastik;
• normaalne aktiivsus;
• hea üldine enesetunne.

Koera olemasoleva menüü hindamisel küsi:

• Mida koer tegelikult ühe päeva ja nädala jooksul sööb?
• Kas põhitoit on täissööt või vajab tasakaalustamist?
• Kui suur osa menüüst on loomse päritoluga?
• Kas menüü sisaldab lisaks lihale sobivalt siseelundeid ja kaltsiumiallikat?
• Kas koer saab toitu närida või neelab kõik kiiresti?
• Kas rasvakogus sobib koera aktiivsuse ja seedimisega?
• Kas kaetud on vajalikud vitamiinid, mineraalained ja rasvhapped?
• Kas koera kehakaal ja lihasmass on stabiilsed?
• Kas roe on enamasti korrapärane ja vormunud?
• Kas esineb korduvat oksendamist, gaase, sügelust või kõrvaprobleeme?
• Kas menüü sobib koera vanuse ja tervisliku seisundiga?
• Milliste näitajate järgi otsustatakse, kas menüü toimib?

Menüü ülevaatamine on oluline, kuid kõik terviseprobleemid ei ole põhjustatud toidust.

Veterinaarset hindamist vajavad:

• korduv oksendamine;
• püsiv või korduv kõhulahtisus;
• veri või must värvus roojas;
• soovimatu kaalulangus;
• lihasmassi vähenemine;
• väga suur või kadunud söögiisu;
• suurenenud janu ja urineerimine;
• tugev kõhuvalu;
• korduvad kõrvapõletikud;
• pidev sügelus;
• nõrkus või kiiresti halvenev enesetunne.

Toidumuutus võib olla osa lahendusest, kuid esmalt võib olla vaja välistada parasiidid, pankrease-, maksa-, neeru- või soolehaigus ning muud terviseprobleemid.

Koera menüü hindamisel ei piisa toidupaki koostisosade loetelust või valguprotsendist.

Vaadata tuleb kolme tervikut:

• Mida koer sööb? Põhitoit, loomsete kudede mitmekesisus, kondid, organid, maiused ja kõik lisandid.
• Kas menüü katab tema bioloogilised vajadused? Energia, kvaliteetne valk, rasvad, kaltsium, vitamiinid, mineraalained ja võimalus loomupäraselt süüa.
• Kuidas koer sellele reageerib? Kehakonditsioon, lihasmass, seedimine, nahk, karvastik, aktiivsus ja üldine enesetunne.

Saagipõhine menüü ei ole ainult kausitäis toorest hakkliha. See on läbimõeldud tervik, mis kasutab erinevaid loomseid kudesid sobivas vahekorras ning arvestab konkreetse koera vanuse, aktiivsuse ja tervisega.